Champagne Beer

Miks peab õlu olema lihtsalt õlu? Õlu sobib pruukimiseks väga erinevatel puhkudel. Õlu on kõike muud kui sauna või õlleka tarbeks. Õlu sobib ka presidendi vastuvõtule.

Retsept
Retsepti idee pärineb taas jõuludeks saadud käsiraamatust. Aga muidugi ei teinud ma seda sõna sõnalt vastavalt seal pakutud retseptile. Retsepri juures olevas kirjelduses oli öeldud, et see on õlu inimestele kellele tegelikult õlu ei maitse. Päris nõustuda ma sellega ei saa, sest maitseb see kõigile.

Linnased
4 kg Pilsner linnaseid
500 g CaraAmber linnaseid
75 g Carafa Special 1 linnaseid
800 g pruuni suhkrut
Humalad
30 g East Kent Goldings 60 min
5 g Northern Brewer 60 min
15 g Saaz 1 min
15 g Saaz kuiv-humaldamiseks 5 päeva
Arvutuslik IBU 21
Pärm
Bioferm Champ 7 g
OG 1.057
ABV 5.56%
FG 1.015

Pruulimine
Meskisin tavapäraselt ca 68 kraadi juures 60 min. Kurnamisega oli samuti tavapärane häda, et üle 15-16 liitri ei tahtnud potti keetmiseks mahutada. Efektiivsus seega ca 63%.
Kui virre oli keema läinud lisasin kohe ka pruuni suhkru. Siinkohal mõtlen tagantjärele, et keetmise käigus kindlasti teatud suhkrud veidi karamellistuvad ja seetõttu võivad olla pärmi jaoks oluliselt raskemini seeditavad. Samas see on selline sisetunne, mis ei ole leidnud allikatega tõestust. Igatahes järgmine kord kui pean puhast suhkrut kasutama, siis lisan selle keedu lõpus või alles kääritusnõus.
Virret keetsin kokku tunnikese. Seejärel kasutasin taas vannis jahutamist. Paar tundi ootamist ja saingi juba pärmi lisada.

Käärimine
Käärimine kulges üle kivide ja kändude. Väga aktiivne see protsess ei olnud ja lõpus hüdromeetri näite vaadates oleksin oodanud oluliselt kuivemat tulemust. Olin ju lugenud, et Champagne pärm teeb puhta töö ning sööb virde suhkrust kuivaks. Ilmselt lõpptulemuses mängis rolli 2 asja. Esiteks pärmi kogus, mis ilmselt oli liiga väike selle virde koguse ja tiheduse kohta ning samuti vale arvamus, et Champagne pärm teeb puhta töö. Hiljem selle pärmi kohta uurides sain teada, et ilmselt siiski õllevirdes teatud suhkrud talle söögiks ei passi ning kõrgem hüdromeetri näit võiks olla täiesti prognoositav tulemus.

Maitse
Nagu ikka, ma olen kärsitu. Avasin esimese pudeli ca nädal pärast pudeldamist. Vahutas mõõdukalt. midagi erilist sealjuures esimesel pudelil ei olnud. Lõhn oli suurepärane. Kerge ja lilleline. kuiv-humaldamise Saaz oli ikka hea mõte. Maitse oli kerge, kergelt karamelline. Järelmaitse jällegi mulle üldse ei meeldinud. See oli kuidagi kuivalt mõrkjas ja ei sobinud üldse üldisesse maitsebuketti. Ei teagi kohe, millest see tulla võis. NB oli selles õlles suht vähe ja samas EKG ei ole ma oma varasema I.P.A. puhul midagi sellist kogenud.
Möödus veel ca nädal.
Sellel õllel mis ma siis avasin oli juba hoopis teine oleks. Vaht oli kaunis valge ja seda oli tublisti rohkem kui poole pokaali jagu. Andis vahuveini mõõdu välja küll. Vaht oli tihe, samas hoopis teise konsistentsiga kui reeglina õlle puhul kohtab. Mull õlles oli suurem ja mööda klaasi pinda üles kerkivad mullinired olid täiesti vahuveini mõõtu.
Värvus oli kena sügavpunane. Valge vaht selle taustal mõjus kaunilt.
Eelmise pudeli puhul täheldatud mõrkjas järelmaise oli ümardunud seismise käigus ja enam ei kerkinud ülejäänud buketist niivõrd intensiivselt esile.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õlu tuli välja taaskord väga hea. Saaz andis õllele lillelise aroomi ning värskuse. Veidi tugevam keha oli mõnusalt karamelline. See jook sobib suurepäraselt serveerimiseks aperatiivina. Samas sobiks see joomiseks ka erinevate magustoitude ja puuviljade kõrvale. See viimane nüanss oligi minu jaoks veidi üllatav, sest ma pole kunagi suutnud õlut ja magusat koos tarbida. Selle õlle puhul olid need aga mõnusalt kooskõlas.

Õppetunnid

• Saaz on mõnus kerge humal. 
• Järgmine kord kui Champagne õlut teen, siis lisan pisut ka Nelson Sauvin humalat. Arvan, et see maitse sobiks selle õllega hästi.
• Kiiremas korras on tarvis suuremat potti, sest senine efektiivsus on ikka masendav.
• Champagne pärm ei käärita väga kuiva õlut. Seni kuni ma ise ei koge vastupidist arvan, et see kuiva õlle saamine selle pärmiga on eksiarvamus. 

Kastani Šokolaadi Staut

See õlu on tõestus selle kohta, et ega neid humalaid väga õlle siisse tarvis polegi kui sa sinna suure hunniku kõrvetatud linnaseid sisse paned.

Retsept

Staut on selline lihtne õlu, et võtad veidi mingisuguseid põhilinnaseid ja siis lisad pisut röstitud linnastamata otra ning ongi õlu valmis. Kindlasti on Staudi puhul mitmeid maitsenüansse, mida annab rõhutada, samas klassikalise kuiva Staudi puhul ma ei usu, et väga eksida saab. 

Oma inspiratsiooni ammutan ma ikka raamatust Homebrew Handbook ja retsepti disainin valmis BrewersFriend.com abil.

Mina tegin seekord nii:

Linnased

4 kg Premium Pilsner linnast

300 g Röstitud otra

250 g Carafa Special mark I linnast

Humal

25 g Northern Brewer 90 minutit

50 g Kakao pulbrit 15 minutit

Pärm 

US-05 (Ei saa mainimata jätta, et see on ikka väga hea pärm)

Kogus tavapäraselt ca 21-22 liitrit.

OG 1.044

ABV 4,5%

Pruulimine

Meskimise protseduuri juures oli mu taktika sama, mis I.P.A.-gi puhul, seega siinkohal sel teemal pikemalt ei peatu. Üllatusi meskimine ei toonud ja kõik oli ootuspärane. Efektiivsus oli pisut kõrgem kui eelmisel korral (65%). See tulenes aga ilmselt sellest, et usaldasin ennast veidi enam ja julgesin potti panna ca 16,5 liitrit virret. 

Virret keetsin kokku 90 min. Gaasipliidiga on selles suhtes ikka väga hea õlut pruulida. Ükskõik kui suur pott on (ainus piirav tegur on pliidi enda suurus), keema läheb ta kindlasti ja seda üsna lühikese aja jooksul. Hot-break toimus vaikselt nagu eelmiselgi korral. Pisut vahutas, aga suurt ülekeemisohtu ma küll ei täheldanud. Gaasipllidiga on kuumuse alandamine samuti üsna kiire, seega ilmselt sain ka õigel hetkel jaole ning keerasin kuumuse maha.

Kohe keetmise alguses lisasin Northern Breweri humala. Kahjuks ma ei oska siiani öelda, millist spetsiifilist maitset see humalasort just annab, sest röstitud oder mattis humala endasse. Kindlasti on mingi aimatav humala mõrudus olemas, aga domineerib siiski röst.

Enne keetmise lõppu lisasin veel 50 g kakaod. Keetmise ajal ei saanudki väga kakao aroomist aru, aga hiljem kääritusnõus oli kakao väga domineerivaks aroomiks. Pudelis see lõhnavarjund taaskord veidi taandus.

Jahutamine

Sel korral kasutasin jahutamiseks külma veega täidetud vanni. Tulemus oli oluliselt efektiivsem kui -15 kraadise õhu puhul. Seega kasutan seda taktikat edaspidigi. Jahtumine kestis ca 2 tundi, mille järel lisasin kuivalt pärmi ja jäin ootama käärimise algust. 

Käärimine ja pudeldamine

Käärimine algas millalgi järgmise 12 tunni jooksul. Ja nagu US-05 kombeks, toimetas ta mõnusalt omas tempos ca 4-5 päeva, ning seejärel oligi FG juba 1.010. Villisin õlle ümber teise nõusse ning lasin veel ca nädala seista enne pudeldamist. Pudelid said sel korral mustad korgid, et õlut eelnevatest ja järgnevatest laaridest eristada. Kokku õnnestus mul teisest kääritusnõust kätte saada täpselt 20 l õlut. Järelkäärimiseks lisasin pudelitesse 8 g suhkrut. Tean, et tundub palju, aga varasemad nn lamedad õlled tegid mu selles vallas üsna julgeks. 

Maitse

Esimese õlle avasin 4 päeva pärast pudelisse villimist. See oli selline lame ja magus. Ühesõnaga liiga vara veel. Kui oli möödunud veidi üle nädala, siis oli õlu juba saavutanud oma mõnusa kuivuse. Lamedusest ei olnud ka enam juttugi. Julgelt õlut klaasi valades sain üle pooli klaasi vahtu. Ning vaht püsis üsna hästi. Muutus küll ajapikku suuremulliliseks, aga kuni lõpuni oli vahtu paari näpu jagu. 

Kakao aroomi oli kergelt aimata. See segunes mõnusalt röstitud odraga. Otse külmikust oli aroom kehvake, aga ca 12-15 kraadi juures oli aroomibukett väga meeldiv. Esimene maitse oli mõnusalt mõru, mis hiljem muutus keelel kergelt vesiseks. Järelmaitse kestis aga veel tükk aega ning oli selline mõnus praeleivane. 

Ühesõnaga Staut, mis Staut!

Kastani I.P.A. II

Nagu ikka jään ma oma postitustega hiljaks. Nii selgi korral. Viimane pudel sai avatud juba nädal tagasi :)

Käärimine
Kasutan võimalust, et kiita pärmi US-05. Ta tegi oma tööd hästi ja efektiivselt. Käärimine algas ca 14 tundi pärast pärmi puistamist. Kokku kestis aktiivne käärimine neli-viis päeva. Sealjuures ei olnud mul selle pärmiga halba üllatust nagu Coopersi pärmiga, mis tekitas alguses sellise vahu, mis lausa õhulukust välja hakkas purskama. Töö oli ühtlane ja nauditav jälgida. Õhuluku mulksumise jälgimine on minu jaoks kujunenud omamoodi meditasiooniks :)
Seejärel läks õlu teise kääritusnõusse veel nädalaks settima. Villimise hetkel oli FG 1.011. Seega arvutuslik ABV peaks olema 5.6%.

Pudeldamine
Järgmise laari juures kaalusin ära ka suhkru koguse, mis karboneerimiseks pudelisse läks. Selle laari puhul julgen pakkuda, et ca 6 grammi. Koos ümbervillimise ja pudelisse villimisega läks kaotsi 2-3 liitrit virret, nii et kokku sain 39 0,5-liitrist pudelitäit suurepärase humalabuketiga janukustutajat.

Mekkimine
Õlu ei saanud veel nädalatki pudelis olla kui avasin juba esimese maitsmiseks. Ütleme nii, et minu üllatus oli suur ja positiivne. Ma vist ei olegi nii head õlut varem joonud. Humalabukett oli nii mõnusalt tasakaalus, et lausa keele viis alla.
Lõhnas domineeris ilmselt East Kent Goldings, mis andis õllele suurepärase värske ja puuviljase aroomi. Esimene maitse oli kerge, pisut karamelline, milles oli süüdi CaraAmber linnas. Suurema suutäie puhul oli tuntav keskmisest kergem keha, millele järgnes Cascade vürtsine mõrudus. Esimese hooga ei saanudki kohe aru, et õllel võiks IBU kusagil 50 kandis olla. Pärast mõnda lonksu said aga ikkagi aru, et keele tagumised retseptorid hakkavad tugevat mõruduse aistingut andma.

Õppetunnid ja hinnangud
Osalise keetmise meetod on ette määratud olema madala efektiivsusega. Seega lisandub minu varustuse hulka kindlasti suurem keedupott, et mesk saaks korralikult läbi leotatud.
Cascade ja EK Goldingsi kombinatsioon oli minu jaoks pime juhus, aga õigustas end igati. Homebrew Handbook pakub veel välja ühe retepti, millel nimeks Cascade Ale. Seda eelkõige seetõttu, et Cascade on üsna omapärase kerge ja vürtsika maitsega. Seega võiks minu I.P.A. klassifitseerida ka Cascade I.P.A.-ks.

Kokkuvõtvalt luban, et Kastani Cascade I.P.A. läheb esimesel võimalusel kordamisele ja hakkab kuuluma minu pruulikoja standardvalikusse.