Kastani Šokolaadi Staut

See õlu on tõestus selle kohta, et ega neid humalaid väga õlle siisse tarvis polegi kui sa sinna suure hunniku kõrvetatud linnaseid sisse paned.

Retsept

Staut on selline lihtne õlu, et võtad veidi mingisuguseid põhilinnaseid ja siis lisad pisut röstitud linnastamata otra ning ongi õlu valmis. Kindlasti on Staudi puhul mitmeid maitsenüansse, mida annab rõhutada, samas klassikalise kuiva Staudi puhul ma ei usu, et väga eksida saab. 

Oma inspiratsiooni ammutan ma ikka raamatust Homebrew Handbook ja retsepti disainin valmis BrewersFriend.com abil.

Mina tegin seekord nii:

Linnased

4 kg Premium Pilsner linnast

300 g Röstitud otra

250 g Carafa Special mark I linnast

Humal

25 g Northern Brewer 90 minutit

50 g Kakao pulbrit 15 minutit

Pärm 

US-05 (Ei saa mainimata jätta, et see on ikka väga hea pärm)

Kogus tavapäraselt ca 21-22 liitrit.

OG 1.044

ABV 4,5%

Pruulimine

Meskimise protseduuri juures oli mu taktika sama, mis I.P.A.-gi puhul, seega siinkohal sel teemal pikemalt ei peatu. Üllatusi meskimine ei toonud ja kõik oli ootuspärane. Efektiivsus oli pisut kõrgem kui eelmisel korral (65%). See tulenes aga ilmselt sellest, et usaldasin ennast veidi enam ja julgesin potti panna ca 16,5 liitrit virret. 

Virret keetsin kokku 90 min. Gaasipliidiga on selles suhtes ikka väga hea õlut pruulida. Ükskõik kui suur pott on (ainus piirav tegur on pliidi enda suurus), keema läheb ta kindlasti ja seda üsna lühikese aja jooksul. Hot-break toimus vaikselt nagu eelmiselgi korral. Pisut vahutas, aga suurt ülekeemisohtu ma küll ei täheldanud. Gaasipllidiga on kuumuse alandamine samuti üsna kiire, seega ilmselt sain ka õigel hetkel jaole ning keerasin kuumuse maha.

Kohe keetmise alguses lisasin Northern Breweri humala. Kahjuks ma ei oska siiani öelda, millist spetsiifilist maitset see humalasort just annab, sest röstitud oder mattis humala endasse. Kindlasti on mingi aimatav humala mõrudus olemas, aga domineerib siiski röst.

Enne keetmise lõppu lisasin veel 50 g kakaod. Keetmise ajal ei saanudki väga kakao aroomist aru, aga hiljem kääritusnõus oli kakao väga domineerivaks aroomiks. Pudelis see lõhnavarjund taaskord veidi taandus.

Jahutamine

Sel korral kasutasin jahutamiseks külma veega täidetud vanni. Tulemus oli oluliselt efektiivsem kui -15 kraadise õhu puhul. Seega kasutan seda taktikat edaspidigi. Jahtumine kestis ca 2 tundi, mille järel lisasin kuivalt pärmi ja jäin ootama käärimise algust. 

Käärimine ja pudeldamine

Käärimine algas millalgi järgmise 12 tunni jooksul. Ja nagu US-05 kombeks, toimetas ta mõnusalt omas tempos ca 4-5 päeva, ning seejärel oligi FG juba 1.010. Villisin õlle ümber teise nõusse ning lasin veel ca nädala seista enne pudeldamist. Pudelid said sel korral mustad korgid, et õlut eelnevatest ja järgnevatest laaridest eristada. Kokku õnnestus mul teisest kääritusnõust kätte saada täpselt 20 l õlut. Järelkäärimiseks lisasin pudelitesse 8 g suhkrut. Tean, et tundub palju, aga varasemad nn lamedad õlled tegid mu selles vallas üsna julgeks. 

Maitse

Esimese õlle avasin 4 päeva pärast pudelisse villimist. See oli selline lame ja magus. Ühesõnaga liiga vara veel. Kui oli möödunud veidi üle nädala, siis oli õlu juba saavutanud oma mõnusa kuivuse. Lamedusest ei olnud ka enam juttugi. Julgelt õlut klaasi valades sain üle pooli klaasi vahtu. Ning vaht püsis üsna hästi. Muutus küll ajapikku suuremulliliseks, aga kuni lõpuni oli vahtu paari näpu jagu. 

Kakao aroomi oli kergelt aimata. See segunes mõnusalt röstitud odraga. Otse külmikust oli aroom kehvake, aga ca 12-15 kraadi juures oli aroomibukett väga meeldiv. Esimene maitse oli mõnusalt mõru, mis hiljem muutus keelel kergelt vesiseks. Järelmaitse kestis aga veel tükk aega ning oli selline mõnus praeleivane. 

Ühesõnaga Staut, mis Staut!