Saaz ja EKG - värskusepomm
Ma arvan, et see kombinatsioon oli just see, mis andis mu õllele tema erilise lõhnakarakteri. Õlu maitses nii suurepäraselt värskelt toimunud maavõistlusel, et üllatas mind ennastki. Tegemist oli ka mu viimase pudeliga, mida olin ekstra selleks puhuks hoidnud ja seega ca 2 nädalat oli möödas sellest ajast kui viimati nimetet jooki maitsnud olin.
Disain ja serveerimine
Ütleme nii, et ma rõhusin sellele seekord pisut ekstra ;) Nimelt säilitasin võistluseks kõige ilusama kujuga vahuveinipudeli, mis pärines ühelt mitte nii väga odavalt šampanjalt ning varustasin selle tagasihoidliku sildiga. Silt oli väga lihtne mustvalge ning kandis endal vaid õlle nimetust ja pruulikoja nimetust, mille olin tõlkinud prantsuse keelde. Printisin sildi veidi paksemale väikese tekstuuriga paberile, mis lisas komplektile veelgi väärikust.
Õiget šampnjat serveeritakse väärikalt. Kuigi õllepruulide kokkusaamistel kasutame degusteerimiseks plastiktopse, siis vähemalt väljavalamisliigutuse viimistlesin tipprestorani kelneri vääriliseks :)
Kokkuvõtteks
- Õlu pudelis oli ikka ka hea :) Aga arvan, et väike trikitamine kujunduse ja serveerimisega aitas kohal olnud pruulijate hääli samuti tugevalt minu kasuks kallutada.
- Oleks mul seal kokkusaamisel olnud paar kasti oma õlut kaasas, siis ma oleks ilmselt suutnud selle seal kohapeal kõik maha müüa.
- Ma ei plaaninud seda õlut küll niipea enam korrata, aga ilmselt tuleb see siiski nüüd lähiajal ette võtta.
No comments:
Post a Comment