Kõik sai alguse sellest, et plaanisin teha ühe East Kent Goldingsiga Single Mash Single Hop õlle. Nimelt on
EKG olnud mul mitme õlle sees, samas korralikku aimdust sellest, mis selle humala eripära on, ma ikkagi saanud ei ole. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga ca päev enne pruulimist tulin mõttele, et tegelikult tahaks rukist ka kunagi õlle sees katsetada. Nii juhtuski, et maandusin pruulimispäeval kodus paki rukkihelvestega.
* RPA peaks siis väljendama endas Rukki Pale Ale või keeleliselt ühtlustatuna Rye Pale Ale.
Retsept
Linnased
5,5 kg Pale Ale (ootan juba millal mu 100kg PA linnast otsa lõpeb, et raatsiks veidi kirjuma valiku põhilinnaseid koju tuua :))
0,7 kg Rukkihelbeid
Humalad
50 g EKG 50 min
50 g EKG 10 min
50 g EKG 5 min
50 g EKG 5 päeva kääritusnõus
Pärm
Safale US-05
OG 1.042
FG 1.006
ABV 4,67%
Pruulimine
Ega siin väga miskit uut mul enam arendada võrreldes eelmiste protsessidega ei olnud. Meskisin taaskord veidi madalamal temperatuuril (65-66 kraadi), mis sel korral andis ka konkreetselt FG puhul tunda. Ma pole kunagi nii madalat FG veel oma õllede puhul näinud. Huvitav oli siinjuures see, et õllel oli siiski mingi magusus man. Kas see tuli rukkist või hoopis andis vastava aistingu EKG seda ma kahjuks öelda ei oska.
Käärimine
Käärimisprotsessil ma sel korral pikemalt ei peatuks. Kõik toimis nii nagu toimima pidi. Ainus üllatus oli väga madal FG. Muidu nagu mul ikka kombeks, et ca nädal esimeses kääritusnõus ja siis veel teine nädal koos kuivhumaldamisega teises. Kui olen muidu juba harjunud, et käärimisnõust tuleb mõnusat värsket vürtsikat lõhna koos iga mulksatusega siis sel korral tuli sealt üsna imalat hõngu. Ma nagu ei osanud märgatagi, milline lõhn see täpselt EKGlt põrineb ja milline on linnasemagusus.
Maitse
Karamelllinnaseid ses õlles ei olnud. Mingi karamellilisus aga selles õlles ikkagi oli. Ma saan aru, et inimesed tunnetavad erinevaid maitseid ja lõhnu erinevalt. Mulle aga tundub, et minu maitsemeeled ei suuda eristada just nimelt seda konkreetset humalat. Minu eesmärk selle õllega oli saada lõpuks ometi korralik arusaam EKG nüanssidest. Aga tuleb tunnistada, et ma ei oska seda lihtsalt kuidagi kirjeldada. Jah, humalamõrudust oli. Jah, õllel oli meeldib värske hõng. Samuti oli õllel mingi naljakas magus hõng, mida ma samas ei suudaks kunagi linnaste maitsest ja lõhnast eristada.
Aga jah, õlu oli hea. Juua oli seda kerge ja väike alkoholisisaldus ei olnud üldse probleemiks, et õlu vesiseks või maitsetuks muutuks. Seega täitsin tegelikult selle õllega veel ühe eesmärgi, milleks oli luua üks kergesti joodav suviselt lahja janukustutaja.
Maikuisel Tartu kodupruulijate võistumekkimisel jagas õlu kolmandat ja neljandat kohta :)
No comments:
Post a Comment