I.P.A. Bitter III

Aeg annab tõesti arutust ja õlu läheb pudelis karboniseerudes ning laagerdudes paremaks.
Kui ma eelmises postituses kurtsin esimese mekkimise kummastavaid kogemusi, siis tuleb tunnistada, et õlu läks nädalaga pudelis juba hoopis teist nägu.

Värv
Esiteks siis värvus, mis alguses oli tuhm ja sogane, kergelt punakas läks nädalaga pudelis selgeks kirkalt oranžiks. Mulle meeldib.

Vaht
Karboniseerumise tase on pigem madal. Lisasin iga 75 cl pudeli kohta teelusikatäie suhkrut. Kuna pudelisse villimise hetkeks oli praktiliselt kogu suhkur pärmi poolt ära söödud, siis edaspidi tuleks nii suure pudeli kohta madala FG juures lisada pisut enam suhkrut. Pudelist välja valades tekib ilus vahumüts, mis ei püsi küll eriti kaua. Samas väikeseid mikromullikesi tõuseb põhjast pinna suunas päris pikalt. Vähemalt nii kaua kuni mul kannu tühjaks joomiseks aega kulub. Siiski meeldiks mulle veidi "sädelevam" õlu. Panen selle mõttetera siit edaspidiseks kõrva taha.

Pudelivalik
75 cl suurused pudelid ei ole just igas olukorras praktilised. Kahekesi õhtusöögi kõrvale õlle joomiseks on nad küll täpselt parajad, sest ühest pudelist saab täpselt 2 karikakujulist klaasitäit. Kui aga pudel peaks mingil põhjusel poolikuks jääma, siis pudelisse jäänud osa jõuab loksumise tagajärjel juba pisut põhja settinud pärmijääkidega seguneda. See aga rikub juba pisut maitset.

Korgivalik
Nagu ma eelmises postituses juba ka kirjutasin, siis Prismas müüdavad korgid ei ole kõige kvaliteetsemad. 2 pudelit hakkasid korgi vahelt lekkima. Vahuveini pudeli kael on muidugi ka veidi teise kujuga ning nõuavadki hoopis jämedamaid korke. Järgmiseks korraks proovin leida pressitud korgijääkidest korke, mis peaks olema oluliselt jäigemad.
Minu poolt kasutatud korgid on väga nõudlikud ka korgitseri suhtes. Nii mitmedki korgid kahjuks lihtsalt purunesid avamisel. Kork jäi sisse ja korgitser pudistas selle peeneks. Korraliku vedrukorgitseriga olid pudelid siiski hästi avatavad.
Survele pidasid korgid hästi vastu. Nagu ma eelpool ka mainisin, siis väga karboniseerunud mu õlled ei olnud, aga usun, et korgid oleks pidanud ka oluliselt tugevamat survet.

Ja lõpuks muidugi maitse
Külmalt ja gaseeritult maitseb õlu juba nädala pudelis seismise järel väga hästi. Soovitan seda õlut kõigile, kes peavad lugu humalastest aledest. Tegemist on väga hea janukustutajaga, mis tänu oma tugevale maitsele sobib väga hästi ka toidu kõrvale.
Kui juua 3 pudelit järjest, siis tekib teatud spetsiifiline järelmaitse suhu. Tegemist on kergelt imala mõrudusega. Suu oleks nagu humalast pargitud. Ja eks sa proovi pärast seda kolme pudelit mõnda poeõlut maitsta. Kõik maitseb nagu vesi.
Keha, mille puudumise üle ma eelmises postituses kurtsin on kusagilt siiski tekkinud. Kas tõesti laagerdumise tagajärjel või kompenseerib seda mull õlle sees... Igatahes 2) maitsekategooria saab minult hindeks 4 (viiepallisüsteemis).

Õppetunnid protsessist
Pudeli põhja tekib päris arvestatav kogus sadet. Olen aru saanud, et selle vähendamiseks on võimalus õlu poole käärimisprotsessi pealt teise kääritusnõusse ümber villida. Ehk siis lasta tal 2 korda settida. Samuti võiks õlle pikem hoidmine kääritusnõus anda paremaid tulemusi. Mõned meistrid arvavad küll, et kui vajalik FG on saavutatud peaks õlle kohe lõpplaagerdumisanumasse villima (pudelisse või vaati), samas teine koolkond arvab, et õlu võib niiöelda esimese järellaagerdumise läbida ka samas kääritusanumas. Igatahes plaanin mina endale soetada veel teise kääritusämbri, et vahepeal õlu teise anumasse ümber villida. Hmm, või siiski koonuspõhjaga kääritusanum. Ühesõnaga settimisprotsessi peab parendama.

Lõpptarbimise anumaid tahan samuti teistsuguseid katsetada. Järgmiseks plaanin villida 5 l metallvaatidesse. Need tunduvad mulle pikemat laagerdamist vajavate õllede puhul praktilisemad. Samuti ei pea neid välja valamise ajal liigutama ja loksutama, mis tähendab, et sadet ei segune nii palju joogiga. Ühesõnaga 4 vaati koos kraani ja CO2 dosaatoriga on tellitud.

Kunagi tahaksin katsetada ka linnastest õlle valmistamist. Esialgu kavatsen aga jääda nn konservide juurde, püüdes erinevate vürtside, pärmide ja segude kombineerimisega erinevaid lahendusi saada.

Muide, uus õlu on juba käärimas. Sellest aga juba järgmises postituses.