Selline mõte on mind vallanud juba mõnda aega. Joodud on seda Eestis toodetavat kraami hinnanguliselt tuhandeid liitreid. Paremaks ei ole läinud.
Võibolla olen lihtsalt teatud õlleeast välja kasvanud ja tahaks õlut juua rohkem maitse pärast... Hea maitse pärast.
Hoogu sai võetud kaua. Suvel tõin vanematekodust kümmekond aastat tarbetult seisnud õlleankru, milles suve jooksul paar korda ka nn klassikalist maltoosaõlut sai tehtud. Eriti õlle moodi see just ei maitse. Pea teeb raskeks ja maitse või veel enam hea maitse pärast seda küll tarbida ei sooviks. Isetegemise rahulduse sai küll kätte, aga kindlasti on paremaid asju, mida juua ja teha.
Detsember jõudis kätte ja suguvõsalik jõulupidu oli jäänud mõne nädala kaugusele. Ühel õhtul seadsin sammud Dorpati väikse õllepoe poole ning puhusin omanikuga mõned head kümned minutid juttu, kuidas siis ikka ise head õlut saaks teha.
Kuna minu maitse kaldub eelkõige just tugevamaitseliste humalarikaste pinnakääritusega õllede poole, siis esimeseks käeharjutuseks sai varustatud end IPA Bitter tüüpi õllekomplektiga tootjalt nimega Muntons. Kuidas see õlu täpsemalt tehtud sai, sellest kirjutan järgmises postituses. See siin on sissejuhatuseks minu poolt aga kõik. Edaspidi plaanin siin kajastada erinevaid retsepte ja kombinatsioone erinevate õllede pruulimisel. Eesmärgiks siis enda jaoks retseptid taasesitamist võimaldavas vormis talletada.
No comments:
Post a Comment