Ootused on suured, kärsitus aga veelgi suurem. Andestamine möödalaskmiste puhul ja vigade eitamine lihtne teoks saama.
Aga alustame siis algusest.
Koostis on väga lihtne. Muntonsi I.P.A. Bitter õllekomplekt, mille hulka kuulub ka juba vastav ale pärm. Et esimene laar eriti lihtsalt ja kindlalt tehtud saaks lisasin tavalise suhkru asemel Muntonsi õlleparanduskomplekti, milles siis vastavalt 50% dekstroosi ja 50% täiendavat linnaseekstrakti.
Tegu (õlletegu siis) kestab minu majapidamises 2 päeva. Esimesel keedan vett ja teisel panen õlle käima. Varustus mul lihtsalt selline. Suurim veeanum mis mul majapidamises leidub on roostevabast terasest õlleankur. Mahutab see ca 30 liitrit vedelikku. Suurim pott majapidamises on 3-liitrine. Niisiis tulebki panna esimesel õhtul gaasipliidile tuli alla ja keeta 7 potitäit vett. Kogun selle vee eelpool mainitud õlleankrusse ja tõstan esikusse jahtuma. Praeguste ilmade juures on esikus mõned üksikud plusskraadid, seega jahtub ta üsna agaralt. Mitte aga piisava tempoga, et veel samal õhtul ülejäänud teoprotsess läbi teha.
Teise päeva hommik (II advent)
Vesi on ca 10 kraadini jahtunud ning võib alustada ülejäänud protseduuri.
Esimese asjana puhastan kõik riistad keeva veega. Õllekääritusnõu, selle kaas, õhulukk ja segamiskulp. Järgmiseks panen poti veega taaskord tulele ja keedan veel korra 3 liitrit vett. Ahjaa, konservi linnasesiirupiga panen eelnevalt juba kuuma vee sisse, et ta veidi vedelamaks muutuks. Kui vesi hakkab potis keema minema avan konservi ja nõrutan viimse tilgani selle sisu kääritusnõusse. Vesi keeb. Kallan keeva vee siirupile lisaks ja segan korralikult läbi. Järgnevalt lisandub anumasse paranduskomplekt oma lisalinnaste ja viinamarjasuhkruga, mis nõuab veel üht korralikku segamist.
Mmm... Lõhn on joovastav.
Järgmiseks lisan eelneval õhtul valmis keedetud ja ööga maha jahtunud vee. Lisan nii palju, et kääritusnõusse saab virret kokku 23 liitrit ja siis uuesti segama. Mis siis nüüd? Ahjaa, peab kraadima, kas temperatuur on pärmi lisamiseks küps. Hmm, lapse vannikraadiklaas on suvest saati maal ja seega parim käepärane vahend temperatuuri testimiseks ongi mu enda käsi. Asetan sõrme vedeliku sisse. Tundub mõnus leige, seega pärmi tapmise ohtu liigkuumusega karta pole. Lisan pärmi ja ei sega seda mitte vedeliku sisse vaid jätan pinnale.
Kaanetan anuma, lisan õhuluku, täidan selle veega ning tõstan kõik selle tulevase suurepärase bitterõlle vannituppa elu looma. Vannituppa, sest see on mu puuküttega majapidamises tänu elektri põrandaküttele ainus vähegi stabiilse temperatuuri paik.
Loomulikult käin järgneva poole tunni jooksul ca iga 2 minuti järel kaemas, kas pärmised eluvormid on elutegevuse tagajärjel tekkivat süsihappagaasi juba piisavalt väljutanud, et kuulda ja näha mulksumist õhulukus. Aga ei miskit.
Kahjuks pean seejärel järgnevaks kuuteistkümneks tunniks kodust lahkuma.
No comments:
Post a Comment