fontaine NOIR

Mõned kuud tagasi maitsesin esmakordselt sellist õlut nagu Black IPA. Mis muud kui pidin sel teemal ka ise esimese katsetuse tegema.

Liigimääratlus
Diskussioon ikka veel kestab. Kuidas siis ikkagi sellist musta ameerika humalatega tugevalt humaldatud õlut nimetada. Variante on mitmeid - Cascadian Dark Ale, Black IPA, Black Ale. Samuti on veel konkreetselt kokku leppimata, millised on selle õllestiili piirid. Pärast mitmeid artikleid, mis enne ja pärast õlle valmistamist sai lbi loetud jõudsin mina enda jaoks seisukohale, et mulle meeldib kõige enam nimetus Black Ale või siis ka American Black Ale. Nii ma oma õlle stiiliks ka nimetan edaspidi. Stiili piiride kohta ei oska ma midagi öelda. Mulle meeldib kui tumedas õlles on ka rösti maitset, samas võiks seal olla pisut ka staudilikku vesisust ja kergust, et aidata humalatel rohkem esile tulla.

Retsept
Õllepruulijate kokkusaamisel sai arutatud, et must IPA ei tohiks väga röstine olla. Mõtlesin, et sellegi poolest vürtsitan oma versiooni ka röstitud odraga. Ei ole mõtet liiga konservatiivne olla õllestiilide osas. Kui kõhutunne ikka ütleb, et üks või teine koostisosa peaks õlle sees olema, siis tuleb see sinna ka panna :)
Linnased
6,5 kg Pilsner
450 g Carafa Special 1
100 g röstitud otra
740 g CaraAmber
Humalad
50 g Cascade 60 min
40 g Northern Brewer 40 min
30 g Cascade 30 min
10 g Northern Brewer 10 min
20 g Cascade 5 päeva kääritusnõus
Arvutuslik IBU 78
Pärm
Safale S-04
OG 1.071
FG 1.016
ABV 7,2%

Pruulimine
Erinevad arvustused ütlevad, et Black Ale peaks omama vaid musta värvi ning mitte väga rösti maitset. Seetõttu tihti lisatakse röstitud linnased alles meskimise lõpus, et saada kätte küll värv, aga välistada võimalikult palju maitset. Mina sellest väga ei hoolinud ning meskisin kõike sama aja vältel koos. Seekord oli mul juba kasutada minu uus pott, mistõttu sain efektiivsuseks lausa 75%. Suure potiga keetmine on ikka ka oluliselt lihtsam ja vähem närviline :)

Käärimine
See on nüüd koht, kus õlu teenis endale välja nime. S-04 pärm on ikka tõsine loom. Käärimine algas väga kiiresti ja toimus eriti intensiivselt. Tumedale õllele kohaselt tekkis ka käärimise vahumüts eriti suurejooneline ning õhulukust saigi õllepurskkaev. Kaotsain selle purskkevu tõttu mitu tubli liitrit virret ja palju ei puudunud, et kääritusnõu survele järgi oleks andnud. Seega "Must fontään" on nimena õllel auga välja teenitud.

Maitse
Mmmm.... Mulle maitseb :)
Esimese asjana tõuseb klaasist mõnus värske Cascade humala hõng. Ei ole üldse mingit rasket röstlinnase lõhna nagu reeglina tumedate õlledega juhtub olema.
Paar nädalat pärast pudelisse villimist maitses õlu oma järelmaitses eriti krõbedalt. Röstitud linnased tulid järelmaitses väga tugevalt esile ja andsid humala mõrudusele silmad ette. Kui aga oli villimisest möödunud juba ca kuu, siis oli järelmaitse muutunud oluliselt pehmemaks. Algsest krõbedusest ei olnud praktiliselt enam jälgegi. Pigem võis öelda, et õllele oli tekkinud teatud staudilik vesisus ja kergus järelmaitsesse.
Mulle meeldis see õlu nii värskelt kui ka laagerdunult. Meeldib tegelikult siiani (mõni pudel seda ikka veel on:)).

Kokkuvõtteks

• Ettevaatust - tumedatel õlledel tekib käärimisel eriti jõulina vahumüts. Seega peaks jätma kääritusnõusse oluliselt rohkem ruumi kui heledate õllede puhul. 
• S-04 toimetab oma põhilise käärimise ca 3 päeva jooksul. 
• Tumeda õlle juurde sobivad ameerika tsitruselised humalad suurepäraselt ja ei pea kartma, et röstlinnased kõik humalasuse enda mõruduse taha ära peidavad. 
• Tume õlu ja palju humalaid läheb hiljemalt sügise ja uute jahedamate ilmade saabudes kordamisele.