EVA kiusatus

Tihti tekib minu jaoks küsimus, kust leida inspiratsiooni uue õlle tarbeks... Seekord aitas mind välja Eva, kes rääkis mulle ühest suurepärasest maitseelemusest Brüsselis. Õlleks oli Valeir Extra, mis nimetab end Belgia IPA-ks. Väikese uurimistöö tulemusel suutsin tuvastada olulisemad koostisosad ja asusin oma retsepti kokku panema. Eesmärk ei olnud seda õlut otseselt kloonida, vaid kasutada olulisemaid iseloomuomadusi oma retseptis. Mulle sümpatiseeris esimesest silmapilgust idee kombineerida omavahel IPAlik retsept Belgia-pärase pärmiga.

Retsept
Oma uurimstöö tulemusel leidsin ühe ettekande mis kirjeldab hästi ka Belgia IPA-de olemust. Ettekandega saab tutvuda SIIN.
Sealt sain ka teada, et Valeir Extras kasutatavateks humalateks on Sterling ja Amarillo. Pruulimise hetkel ei olnud Amarillot just Eestis saada, seega kasutasin kuivhumaldamiseks Centenniali.
Linnased
5,8 kg Pale Ale
0,5 kg pruuni suhkrut
Humalad
50 g Sterling 60 min
25 g Sterling 45 min
25 g Sterling 10 min
40 g Centennial 5 päeva kääritusnõus
Pärm
Safale T-58

OG 1.059
FG 1.010
ABV 6,5%

Pruulimine
Meskisin tavapärasest veidi madalamal temperatuuril, et õllele kokkuvõttes veidi kuivem järelmaitse anda. Meskimistemperatuur oli seekord 65-66 kraadi ringis. Samuti aitab kuivale järelmaitsele kaasa suhkru lisamine. Kasutasin pruuni suhkrut eelkõige õllele värvi lisamiseks. Muidu usun, et kõlbab täiesti ka tavaline valge suhkur.
Humalate lisamine 60ndal minutil ja 45ndal minutil oli ilmselt mõttetu eristamine. Selle tegevusega reguleerisin küll IBU lõpptulemust, aga ilmselt aroomierinevusi antud ajavahe siiski esile ei toonud.
Kokku jõudis kääritustünni ca 26 liitrit virret.

Käärimine
T-58 käärimislõhnad on hoopis teised kui varasemalt minu poolt kasutatud pärmidel. Roiskunud hais on ehk kõige täpsem määratlus sellele lõhnale. Kui ma muidu olen oma vannitoas ikka hea meelega käinud käärimislõhnasid nuusutamas, siis sel korral lasin ventilatsioonil aktiivselt vannituba õhutada enne sinna sisenemist.
US-05, S-04 ja ka Champagne pärmi puhul on näha teise kääritusnõusse ümber villides, et õlu on hakanud juba tublisti selginema. T-58 puhul oli aga tegemist väga sogase kraamiga. Väga hägune oli veel õlu ka pudelisse villides. Täiesti klaariks muutus õlu alles ca 1,5 kuud hiljem. Tolleks hetkeks oli mul küll seda õlut alles veel ainult 1 pudel :)

Maitse
Antud õllest on Karmo Tüür kirjutanud oma õlleblogis.
Kombinatsioon Belgia pärmist ja keskmisest veidi humalasemast õllest on mulle täitsa meele järele. Mis mul selle õlle puhul aga annaks paranada on see, et ei maksa rõhuda nii väga lõppmaitse mõrudusele ehk siis keetmise alguse humalakogustele. Pigem annaks õlle puuviljasust rõhutada hiliste humalalisanditega. See oli ka üks konkreetne teema mida õlle inspiraator välja tõi, et järelmaitse on kuiv ja kuivalt mõrkjas.

Õppetunnid

• Belgia pärm ja humalane õlu sobivad omavahel täitsa hästi kokku
• Järgmine kord samalaadset õlut tehes jätan ära keetmise alguse humalad ja suurendan tunduvalt aroomihumalate kogust keetmise lõpus.
• Et õllele veidi rohkem mahlasust anda jätan järgmisel korral ära ka suhkru ning lisan näpuotsaga karamelllinnaseid. Meskin aga ikkagi maalamal temperatuuril, et lõppmaitse liiga magus ei tuleks.