Kastani pruulikoja aasta

Kui ma ligi aasta tagasi pruulimisega algust tegin, siis tundusid mulle paljud pruulimise valdkonnad niivõrd keerulised, et nendega tegelemist ma eales ette ei oleks kujutanud. Nüüd aasta hiljem olen tasapisi kõik need väljakutsed vastu võtnud ja arvan, et üsna edukalt ka endale selgeks teinud.

Jost Amman, "Pruulmeister" (1568)

Lihtsalt numbrites väljendades näeb aasta kokkuvõte välja järgmine:
170 kg linnaseid
See on see kogus, mille ma reaalselt olen aasta jooksul õlleks võlunud. Siia lisandub veel 3 õllekonservi, millega ma 2012. aasta detsembris alustasin.

5,2 kg humalaid 
Täpselt nii kibe ongi mu aasta olnud. Muidugi mitte ainult kibe, vaid ka aromaatne :) Humalate kulu esirinnas võidutsevad kodumaised metsikud humalad, mida nende alfahapete madala sisalduse tõttu lihtsalt väga palju kulub. Kultuurhumalatest olen enim pruukinud Cascade'i, millele järgneb East Kent Goldings. Kolmandal kohal on Amarillo (kujunes vahepeal mu põhiliseks dry hop humalaks) ning neljandaks Sterling, mis on põhiliseks humalasordiks minu belglastes.

42 pakki pärmi 
Pärmimaailm on see valdkond, mille ees ma esiti kõige suuremat aukartust omasin, aga mis praeguseks mulle kõige huvitavamaks väljakutseks on kujunenud. Täpsemalt siis pärmide roll linnase maitse ja humala aroomi tasakaalustamisel. kõige enam olen kasutanud US-05 pärmi, millele järgneb T-58. Oma tumedates õlledes olen reeglina kasutanud aga S-04 pärmi. Sama pärmi mitmekordset kasutamist olen praktiseerinud vaid kahel korral ja hetkel ei ütleks, et sellel tegevusel peale rahalise võidu mingeid erilisi eeliseid pidevalt uue kuivpärmi kasutamise ees oleks. Nimelt on mu kangemad õlled samamoodi lõpuni käinud nii värske kuivpärmiga kui ka oluliselt suurema koguse eelmise õllelaari pärmiga. Hetkel on mul külmikus siiski 2 hägust purgitäit pärmi, mis ootavad oma aega, et saaks uuesti maitseküllaseid meistriteoseid luua :)

Enim pruulitud õlled...
Minu pruulimisaegade alguses oli mul kinnisidee luua üks hea IPA. Katsetasin selleks esiti seguga EKGst ja Cascade'st. Tulemused olid Inglise IPAde kohta ehk isegi talutavad tulemused, aga päris rahule ma nendega siiski ei jäänud. IPA katsetused ongi olnud suurima osakaaluga mu pruulidest. Sellele järgnevad belgia pärmi ja ameerika humalate sidumise katsetused, mis on kandnud nii Belgia Pale Ale kui ka Belgia IPA märksõnu. Kolmandaks oluliseks suuruseks mu retseptiraamatus on olnud Pale Ale tüüpi õlled.
Enamik õllelaare on olnud omamoodi eksperimendid, kus ma olen katsetanud, kas mingit kindlat humala- või linnasesorti. Samuti olen eksperimenteerinud pärmidega nende söögiharjumuste osas ja püüdnud õlle maitset meskimistemperatuuriga reguleerida. Alles hiljuti hakkasin mõtlema sellele, et ma ju tegelikult juba tean, mida üks või teine muudatus või koostisaine õlles teeb. Selle tõsiasja endale tunnistamine viis mind selleni, et hakkasin läbi vaatama oma varasemaid retsepte ja neid läbi oma teadmiste paremaks muutma. Kui ma mingi osa neist olen uuesti ära pruulinud, siis saan ka öelda, kas need parendused vilja kandsid :)

Kõik see kogus toormaterjali ja ideevälgatused on realiseerunud 30 erineva õlleteo näol, mille mahuks on kokku ca 830 liitrit valmistoodangut. Teeb see siis ca üks õllelaar iga kahe nädala kohta ja ca 41 liitrit valmistoodangut kuus.